Metsa eluring – Metsaparandus

Metsa eluring

Eestist on kaetud 50% metsadega. Metsa kasvab 2,2 miljonil hektaril. Eesti metsadest 37% on riigimetsad.

Metsa elu hakkab seemnest.

Käbi valmib 18 kuud. Märjad käbid peab ära kuivatama kuivatites, seejärel raputatakse käbidest seemned välja. Enamustele seemnetele saab osaks kohene külvamine metsalankidel. Valitud osa seemneid saadetakse puukooli. Puukoolides on õpilasteks seemnetest sirgunud seemikud. Puukoolide mote seisneb selles, et taim saab turvaliselt kasvada ning piisavalt tugevaks saada enne kui ta metsa viiakse ja ta sealses konkurentsis ellu peab jääma. Niimoodi taimi kasvujärjele aidates saab metsakasvataja soovitud raieküpse metsa mitu aastat kiiremini.

Metsauuesnduse hooldus seisneb taimede ümbert rohu ära niitmises või maha tallamises, et noorel puul oleks valgust ja õhku. 6-7 aastaselt on puud sellise kõrgusega, et neid saab nimetada metsaks. Selleks, et puu saaks raieküpseks, on vaja 50-120 aastat.

Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet.

Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks kasvatavate puude kasvutingimuste parandamine.

Raietöid on kõige parem teha talvel külmunud maaga, kuid masinate töömahtude ühtlustamiseks aasta lõikes on tähtis pakkuda tööd pikema perioodi jooksul.

Metsaparandus

Metsateid on vaja selleks, et:

  • korraldada metsa väljavedu ja kokkuvedu minimaalsete kuludega
  • tagada liiklus metsamajanduslike tööde korraldamiseks
  • tagada tulekustutamise eeldused metsapõlengute korral
  • aidata kaasa igaüheõiguste mugavamale kasutusele ning jahimajanduse korraldusele

Kuivendussüsteeme rekonstrueeritakse ja uuendatakse metsas selleks, et:

  • säilitada varasemast kuivendusest saavutatud puidu lisajuurdekasv ja parem kvaliteet
  • võimaldada metsateede ehitust ja vähendada teede majanduskulusid
  • aidata kaasa sellega kaasnevatele hüvedele – paranevad liiklemisvõimalused, väheneb pinnasekahjustuse oht, lageraielankide metsastamine on tulemusrikkam, pikeneb metsamaterjali kokkuveoperiood aastas